Postitused

Parasiidid ja haigused

Kujutis
Peamised parasiidid okasmetsas on üraskid. Nad rajavad puus käike, mistõttu kuivavad puud ära. Lisaks otsesele puu kahjustamisele kannavad nad ka edasi puidusinetust ja -mädanikke põhjustavaid seeni. Loomade seas on levinud marutaud, kärntõbi jmt.  Inimestele on okasmetsas sarnaselt Eestile ohtlikud puugid.  https://www.google.ee/url? Allikad:   https://et.wikipedia.org/wiki/Ürasklased

Loomastik

Kujutis
Kuigi elutingimused on muutunud soodsamaks ja mitmekesisemaks ehk hämaras metsas on lihtne varjuda pole seal väga palju söögipoolist. Okasmetsa loomastik pole väga liigirikas.  Tüüpilised okasmetsavööndi loomad on põder, pruunkaru, ilves, orav, hunt, rebane, jänes, kaljukass ehk ahm jt. Lindudest on seal levinud metsis, laanepüü, vint, kassikakk ja vöötkakk.   Olulisel kohal on ka rändlinnud ja -loomad. Kevadel kui putukaid paljunevad on lindudel rikkalikult süüa. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale lõunasse või põhja. Talvel on suhteliselt vaikne loomad kasvatavad paksu kasuka või suiguvad talveunne.  Taigavööndis elab mitmeid hinnalisi karusloomi. Kõige rohkem kütitakse oravat. Eriti hinnaliseks peetakse siberi oravat, kes on meie aladel elavast oravast pisut suurem ja väga ilusa koheva talvise kasukaga. Oravajaht algab, kui ilmas on läinud külmaks ja lehised on okkad langetanud, siis on mets läbinähtavam ja jahimeestel on lihtsam neid märgata ja küttida....

Keskkonnaprobleemid

Kujutis
Kahjuks on inimtegevuse tagajärjel aegade jooksul metsade pindala tunduvalt vähenenud. Metsaaladele rajatakse pidevalt uusi põlde ja asulaid. Okasmetsad on aga võrreldes sega- ja lehtmetsadega paremini säilinud. Suured metsatulekahjud võivad ühe korraga laastada sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. Siberit läbiva raudteemagistraali ulatuses pole peaaegu kusagil enam näha taigat, kõikjal, kuhu on parem ligipääs, on see metsavarujate poolt maha võetud.   Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja raudteede puudumisel saab varutud metsa välja vedada ainult mööda jõgesid.  Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus. Seda eriti õhusaaste tagajärjel.  Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused.  Metsade säilitamiseks on praeguseks peaaegu ...

Inimtegevus

Okasmetsades tegelevad inimesed peamiselt  ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Tegeletakse ta maavarade kaevandamisega. Põhilised maavarad on nafta, maagaas ja maagid.  Allikas:  http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasmetsad.htm

Taimestik

Kujutis
Parasvöötme okasmetsavööndis on väheviljakad leetemullad. Mullad on ka happelised. Okaspuud on selles loodusvööndis kõige tavalisem nähtus. Okaspuud ei karda külma, ning samas suudavad tulla toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Levinuimad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Muud tüüpilised okaspuud on näiteks tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd.  Nagu eelnevates postitustes mainitud, jaotub vöönd tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga asub mandri servaaladel, kus on pehmem kliima ja rohkem sademeid. Seal kasvavad üldiselt kuused ja nulud. Heletaiga asub aga mandri siseosas ning seal on külmem kliima ja vähem sademeid. Seal on tüüpilisteks puudeks männid ja lehised.  Okaspuudel on head kohastumised. Neil on koonuseline kuju, mistõttu vajub puule kuhjuv lumi alla ja ei murra puu oksi. Lisaks sellele on okaspuud igihaljad, fotosüntees algab varakevadel esimeste soojade ilmade saabumisega. Neil on ka paks koor, mis kaitseb neid pakase ...

Parasvöötme okasmetsa kliima

Kujutis
Taiga- ehk okasmetsavööndis on üsna jahe ja niiske suvi ning külm talv. Esineb igikelts, pinnas on külmunud 1m kuni 200-300m sügavuseni. Sademete hulk ja temperatuur kõiguvad vööndi erinevates osades tugevalt. Vaatamata sellele jätkub puudele vett aastaringselt kuna sademetevaestes mandrilise kliimaga piirkondades annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. 

Geograafiline asukoht

Kujutis
Okasmetsavöönd asub peamiselt ainult põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral pole selle koha peal maad. Taiga on kõige laialdasemalt levinud loodusvöönd. Peamiselt on seda Põhja-Ameerikas ja Euraasia põhjaosas. Taigaga on kaetud suur osa Kanadat ja Venemaad. Ka Eestis on okasmetsad levinud.  https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Vegetationszone_Borealer_Nadelwald.png Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Okasmetsav%C3%B6%C3%B6nd