Parasiidid ja haigused

-
Peamised parasiidid okasmetsas on üraskid. Nad rajavad puus käike, mistõttu kuivavad puud ära. Lisaks otsesele puu kahjustamisele kannavad nad ka edasi puidusinetust ja -mädanikke põhjustavaid seeni.

Loomade seas on levinud marutaud, kärntõbi jmt. 

Inimestele on okasmetsas sarnaselt Eestile ohtlikud puugid. 
Pildiotsingu ürask tulemus





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Parasvöötme okasmetsa kliima

-
Kujutis
Taiga- ehk okasmetsavööndis on üsna jahe ja niiske suvi ning külm talv. Esineb igikelts, pinnas on külmunud 1m kuni 200-300m sügavuseni. Sademete hulk ja temperatuur kõiguvad vööndi erinevates osades tugevalt. Vaatamata sellele jätkub puudele vett aastaringselt kuna sademetevaestes mandrilise kliimaga piirkondades annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. 
Lisateave

Loomastik

-
Kujutis
Kuigi elutingimused on muutunud soodsamaks ja mitmekesisemaks ehk hämaras metsas on lihtne varjuda pole seal väga palju söögipoolist. Okasmetsa loomastik pole väga liigirikas.  Tüüpilised okasmetsavööndi loomad on põder, pruunkaru, ilves, orav, hunt, rebane, jänes, kaljukass ehk ahm jt. Lindudest on seal levinud metsis, laanepüü, vint, kassikakk ja vöötkakk.   Olulisel kohal on ka rändlinnud ja -loomad. Kevadel kui putukaid paljunevad on lindudel rikkalikult süüa. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale lõunasse või põhja. Talvel on suhteliselt vaikne loomad kasvatavad paksu kasuka või suiguvad talveunne.  Taigavööndis elab mitmeid hinnalisi karusloomi. Kõige rohkem kütitakse oravat. Eriti hinnaliseks peetakse siberi oravat, kes on meie aladel elavast oravast pisut suurem ja väga ilusa koheva talvise kasukaga. Oravajaht algab, kui ilmas on läinud külmaks ja lehised on okkad langetanud, siis on mets läbinähtavam ja jahimeestel on lihtsam neid märgata ja küttida....
Lisateave

Taimestik

-
Kujutis
Parasvöötme okasmetsavööndis on väheviljakad leetemullad. Mullad on ka happelised. Okaspuud on selles loodusvööndis kõige tavalisem nähtus. Okaspuud ei karda külma, ning samas suudavad tulla toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Levinuimad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Muud tüüpilised okaspuud on näiteks tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd.  Nagu eelnevates postitustes mainitud, jaotub vöönd tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga asub mandri servaaladel, kus on pehmem kliima ja rohkem sademeid. Seal kasvavad üldiselt kuused ja nulud. Heletaiga asub aga mandri siseosas ning seal on külmem kliima ja vähem sademeid. Seal on tüüpilisteks puudeks männid ja lehised.  Okaspuudel on head kohastumised. Neil on koonuseline kuju, mistõttu vajub puule kuhjuv lumi alla ja ei murra puu oksi. Lisaks sellele on okaspuud igihaljad, fotosüntees algab varakevadel esimeste soojade ilmade saabumisega. Neil on ka paks koor, mis kaitseb neid pakase ...
Lisateave